Täida oma elu vaikusega,
et sealt välja saaks kõlada tõde,
mis sind soovib kõnetada.
Muusika, mida siis kuuled
on emotsionaalne ja valuline,
sest reaalsuse aktsepteerimine pudendab alustalad,
millele oled ehitada lubanud unistustelossid.
Milline on sinu tegelik algteos?
Millised on sümboolsed ja
sümfoonilised väärtused?
Identifitseerime end
oma isikliku elu sfääri läbi,
mitte karjääri-, mis peaks meid
treppimööda iseendast
üha kaugemale viima...
Kuidas leida ja otsida seda - MINAT?
Kuidas kujundada oma arengufaase,
et tekiks adekvaatne diskussioon
selle MINAGA ja enese tõelise potentsiaali ning ihaga?
Kuidas leida selge ja nägev silmapaar,
mille piltides ja infos võiks kindel olla?
Rännata ringi ning MINAT otsida?
Tagasi naasta, et tõdeda - mida otsinud oled
on alati sinuga olnud.
Kas siis tasubki minna...või pigem paigale jääda?
Uskuda, et oleme oma elu rajanud unistustele,
mis tegelikult on reaalsed
tulles sinuni, kui põgenemise ja nende püüdmise lõpetad?
Kas tõde on ikka meis enestes peidus
või kujundab keegi neid pidevalt ümber?
Kas see tõde, mis vaikuses sind kõnetab
ja muusikana sinu üle uduloori koob...
on parim õige tõde...sinu hinge sümfoonia?
Mul on vajadus oma teostega rääkida nii,
et see mind puudutaks.
Proovin sukelduda oma enese ookeani vetesse -
otsida sealt seda ainsamat tõde,
et see molekulideks purustada
ja enesest välja pihustada...
Tunnen, et minu olemust ähvardab väljasuremine.
Kontakt iseendaga SELLES maailmas on tühine.
Minu sees elav MINA on killustunud ja pooldunud.
Sooviksin külvata maailmamulda uue MINA seemne,
seda kultiveerida ja harida, äratada ja avardada...
Rõõmustada puhta, süütu ja pahetu uue MINA lummuses...
Kes kaotaks massmõrtsukad maalt,
et igaüks saaks turvaliselt
oma hingemuusikas kasvada?
Poliitiline majandussüsteem
ja sellest tekkinud kurjus
ei luba mul end selle ühiskonnaliikmena tunda,
sest ma ei soovi olla osa millestki nii süngest ja tumedast,
mis lubab teisele elule liiga teha ja selle olemust tappa.
Kuidas küll harida kogu rahvastikku
üksmeeles elama ja kasvama nii,
et igaüks meist võiks endasse süüvinult vaadata...
Ilust rõõmu tunda ning headust endas kanda?
