Päiksepiigad

On katki,
rebitud ta hing,
kui lumest sulab
viimne jälg,
mis vana mõisa
hoovi peal...
Küll plaaniks
istuda ta seal,
Jääpoiss
veel toetaks
tema pead,
kuid Päiksepiigad,
tüdrukud,
nii vallatud
ja uskmatud,
ei lase Talvel
käike käia -
nad sulatavad
oma äia...

Koiduvabadus

Tulelummus,
mustas öös,
käib ringiratast rada -
kuusirp
on sametises vöös
nii eraldunult vaga...
Ta helkleb
kullast katusel,
kus kireb
vasest kukk,
kes laulab
koiduvabadust -
Looja hoidmas ust...

Õrn ahel

Kas sa oled
mõelnud vahel -
õrn kuis on
me eluahel,
vaba vete,
tuule pääl,
kiigub paati
vaimujääl,
kumisedes
õige kõlast,
murdes lahti
vaenuõlast?

Lubadusroos

Kord murtud
sai lubatud sõna,
mis kriimustas
äkki, kui roos -
nii sametine
ja pehme
näis kupuna
punav ehme,
kus naeru
ja helluse hoos
just tõmmatud
saigi see noos,
mis pisaraid
veerema kisub
ning rohule
tärgatab isu...