Varbad

Su varvas, 
märjavõitu 
värskel murul,
jalg ebakindel, 
värisemas kand -
mu Maale jõudis,
kobamisi niites,
käib ringi
hoolitsetud Hiites,
kus varjuhoius
oli minu Rand...
Liiv valge,
uduvines puud,
veekohin,
vetikate luud
ning südamele hoitud
väike paat,
mis nüüd
küll tundub
nagu odav laat,
kus kauplemine,
järjekorramurd -
mu kaunis Üksindus
on kohe võtmas tuld.