kaitseb meie rõõmu,
et ei puhuks
vihapiisad
meile oma sõõmu......
Ainult soojust
läbi laseb,
ehedust nii hella -
seisma paneb
meie jaoks
kogu ilma kella.
Emmates nii seisame,
pisikesel alal,
mõtteis vaikselt kuulame,
mis viis on meie palal...
Rahulik
ja ühtehoidev,
pisut naerust rõske -
mõnel korral silitab
ka pisarmärga põske...
Meie elu muinaslugu,
vikerkaare valges,
tasa hõljub varju ümber,
lõputuse palges.
No comments:
Post a Comment