heledaid ja pikki,
ehib õiterüü -
õrnvalge,
krobeline pits,
mis tuules lehvides,
kui pruudiloor,
toob kuuldavale
kergeid ohkeid...
Õnn ammustest
on langend
igal aastal -
vaid korraks õlule,
tal püsi pole eal:
kaob silmapilk,
just nagu tuli,
loeb kerjusena
oma valgeid münte,
tast maha jääb
tuhk-argipärasus...
No comments:
Post a Comment