Vaenumeelel

Ei ole sõnad need,
mis raskes keeles
või laused
ebaladusad-
sa tihti hoopis...
vaenumeeles
samme sead
nii kadedaid.
Ei või ju öelda,
otsemõtteid,
näida hingelt hell-
vaid salamisi
käia ringi
keelel paisuv kell.
Miks armastada
õieilu, loomi, linde, meest,
kui ainsana saab
hooida vaid
oma enda peest.
Kel vaja oleks
teha lapsi,
käia päevatööl
või harida end
üldse koolis,
näha kainet ööd?
Nii lõbusalt
saad aega veeta,
lüpsta magedaid
ning rumaluses
välja mõelda
jutte haledaid...
Võid arvata,
et oled tubli,
ilus, äge, hea
ja igal isasel nii
segi ajad pea...
On tõsi see-
kes auku kaevab,
see seisab ise äärel
ning tähtsust pole
sellel juhul
pikal, sirgel säärel.