Unistuste loomine

Kaugusesse
sulab pilk
nii igatsevalt tühi-
merelainesse
ta kastab...
varbakee,
mis sügisele
kingitud on küll...
Koltuvates kõrtes
puhuv tuul
ta huuli haarab-
sosinaid vaid
kuuldavale toob,
õhtupäikse punas
unistusi loob...