Klaasmajake

Mu klaasist maja
seisab künka peal -
on sees nii soe,
kui õus pime-külm...
Toas lumevaiba
kerin vaikselt maha,
mis aplalt haaraks
sind kui mesivaha -
enda sisse
talveunele...
Seal kaminate valges,
joodan sära -
nii uinutavat,
sulle ette näht,
kui kasvatan su
õrna viljakeha,
mil söömiseks
on juba
piisav maht...