Nii lamas
Lootussina,
kus viskisurm -
ning karm
ja haavumus...
Seal all
ei olnud armu,
kui kõneles
Irv-taktitus,
kuis kulges
Vabadetee -
lahingusse viiv,
püüdmaks soojust,
leidmaks õiglust,
saamaks elu...
Alamad ei naernud -
väärikusetempel
oli sulgenud
nälginud suud.
Nad ootasid,
mil Ta
uuesti hingama hakkab...
No comments:
Post a Comment