Klaastiaar

Mu käes su
külmailu
klaastiaar -
sealt pudenemas
mõru-mõnu...
laastu,
mis hapralt
huulile sul kisub
kibeduste paastu
ning soovimatult
pageb seekord eest -
jälgides
vaid pisarnurgas
värisevat meest,
kes ajakiuste
leidis kodutee -
liighilja,
läinud eduvee...