pidajaks
ma püüan jääda -
see nõnda
raske on,
sest kamm
mu lokilistes juustes
- karm...
vaid sakutades
tirib peegli ees,
kus naeratamas
pisarvabamees,
kel rätitult
paljas on rind,
kui lohutavalt
kutsub ta mind...
Ja ma pagen -
ei näe
enda taha,
kõik olme
jääb kaltsuna maha...
No comments:
Post a Comment