Leinan su juukseid...

Päriselt ka -
ma ei mõista,
miks lõikasid
juukseid -
ei hõiska!...
Ohh...lokid -
nii pehmed
ja valged -
katsid
heleda väega
su palged...
Kuis laskuda
saan nüüd
su hange?
(Kuigi tahtmine
selleks on kange...)
Pole ealeski
armastand meest,
kes ei kohiseks
vaimsuseveest...
Ja seda
su traatides oli -
nüüd laiutab
pealael vaid tali...
Pagenda ennast
jah...metsa...
ehk saavad
seal mõtted
must...otsa...
Ma seni siin
leinan su ilu -
ja mütsi all
olgu sul vilu!