Laavajõe silmad

Su silmisse sündides
päike end sättis...
sinna halvavalt võimsa
kuumuse jättis.

Neist piiritut tulisust
ainiti aurab...
Ei märkagi enam,
mida ümbritsev jaurab.

Põhjatu-
laavajõe kuum.
Must -
oonüksi tuum...

Seal väge ja lumma
on palju.
Tarduma paneb
kui kalju...

Võiksid voolata
üle mu varvaste.
Põletades
ja piinates mind...

Lubaksin liikuda
lõputa kaugele...
eal mu käed
ei takistaks sind...

Väreledes
tõuseks taevasse soojust-
minu pisaraid
kannaks su hoovus...

Maha armust
jääks soolane jälg,
mis sulle
tunduks kui mäng...

Laava tarduks
ja kinni jääks vare...
seisukohta
peaksin mõtlema tare.

Sinu jõud liigutaks
aina sind edasi...
Maha jääksin ma
ootama sedasi.

Uued lummad
ja avatud hinged...
Sul edasi
pakuksid pinget.

Päike su silmis
sooviks ainult elada...
Oma kuumal
lasta lõpuni põleda.