Üks linnuke laulis kord oksa peal...
Ei mõistnud tema sõnumit seal.
Ta aina valjumalt lõõritas siis...
Üha nukramalt kõlas ta viis.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- kas mu juurde tulla sa saad?
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- kas liig raske on vahemaa?
Oma meloodiaga ligi mind meelitas...
Ära minema arglikult keelitas.
Linnulaul koheselt rahunes...
kui minu samm temale lähenes.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- kas mind aidata saad?
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- mu pojake sipleb seal maas.
Kummardusin, et pisikest aidata...
Sain ta ablast nokakest paitada.
Tõstsin ülesse, panin ta pesasse...
Neelasin rõõmupisaraid endasse.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- mult nüüd küsida saad.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- ükskõik, mida soovid sa.
Kallis sõber, mind hoia ja valva...
minust mööda juhi maailma halba.
Saada aeg-ajalt minuni viis...
Sinuga kohtuma tulen ma siis.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- su soovi täidan ma.
Lii-ri-lii, lii-ri-laa- kõik, millest unistad kätte kord saad.
No comments:
Post a Comment