Hipimees

Männi kleepuv vaik,
mu särgiseljal,
toob meenutusse
hetke hiies...
pingi peal....
Õhtuvarbad
ulatusid vaevalt maha
ja väelaulu kõlas...
mürtsus Bongo trumm.
Su pikad, lokkis juuksed
katsid minu õlgu,
kui oma huulte alla
matsid kogu näo...
ning valged linast püksid
jäid mu käte
ja su pepu vahele...
Üks hetk ma jätsin
oma kesta sulle...hipimees
ning sipelgana ronisin
su säärest ülesse-
higi-tolmusesse nabaauku
kinnitasin armupüünise.