võtan enda kanda.
Saladuste lumma
päästan lõpuks valla.
Poodiumkõnni varjus
lonkab jõlehobu...
Sätenduse helgis
peidab ennast jobu.
Rõhutatult kumab
julmus hetkel läbi...
Tegelikult närid
kõigest ogakäbi.
Pole ma ei ingel,
haldjas siidil vingel...
Vaid kole nõiamoor-
kurjuskütke hoor.
No comments:
Post a Comment