lõhud enda seest
ja riputad siis välja
pesunöörile,
kus karges talveõhus,
kangeks külmub veest...
Seal kõliseb,
see lambanahkne süda -
näib tummana,
gramm hoopis haledam,
kui hääl tal laulab
kiledalt ja piinab:
" Sa libe oled -
teid sa pole liivand..."
No comments:
Post a Comment