Lumeprints

Hõbedasajuses vihmas,
külm-kange
ning vatine mees,
kel südames
jäätunud piisad,
kristallide
mustriteveest -
seisab vaikides
ootel ja valmis,
kordab lootusi
mõtetesalmis,
et lõppeks nüüd
nutune öö,
saaks alata
imedetöö -
puistaks helbeid,
laiu ja pehmeid,
paitaks hingi taas
lumesed ehmed...