Õnnesadamasse

Õnnejaama sõudes,

läbi kehvapoolse vee,

mil venides,

su paati -

paigalhoidevõim...

Ei tuula,

värskes õhus,

su longu vajund pea

vaid sumbund higilämbus,

taas surub mudapõhja -

see veresiirupina

lehkav, raske tee...

Sa lükata võid püüda -

kuitahes suurel jõul,

kuid ikka läheb sinna,

Ta etteantud nõul...