Ma olen kärbes seinal-
otsin varjuplekki...
Kuis kiidab end
tapeedil puhkend lill...
Nüüd näen su nägu,
"õndsat und"
ja varjutekki,
kui oled hoogu läinud
keset loomeööd.
Jään sumisedes
koidu kiletiiba-
end puiduprakku
peitu surun
päeva eel...
Et oota vaigistades
aega, mis on küps...
Et loota ravitsedes-
tõele järgneb lüps...
No comments:
Post a Comment