mind mäletad minemas-
vihavihmana tibamas veidi
ning nutuselt sõimlemas...
Tol hetkel lahvatas tüli-
keerles tormivees kaine pea...
Nüüd tühjalt igatseb süli-
millal naaseks - seda ei tea...
On vahel nii pagana raske
teha arglikult esmane samm...
Mul veidi veel kosuda laske,
et taastuks õrn-naiselik ramm.
No comments:
Post a Comment