Tulevikukool

Mind tabas esiti hirm,
kui mul paluti mõelda
tulevikukoolile…
Ma ei tea,
kui kaugele tulevikku...
ma peaksin vaatama
või kas ma üldse julgekisn…
kas ma tahaksin…
No juhtub ju igaühega!
Ikka jäädakse
vanadesse harjumustesse kinni-
seilatakse mugavuslainetel
rahupaadiga olevikusilmapiiril…
Milleks muretseda?
Ette mõelda, ennetada?
Mida? Kui me ei tea…
me ei tea, mis tulevik toob…
Oletused aga…
Oletused on järeldusteredeli
libedal pulgal ning heidavad ronija
salakavalalt mauhti selili maha.
Jah-me oleme muutunud.
Inimeses on muutunud…
Ühiskond on muutunud…
Ainuüksi telefonid ja autod
on viimase 20 aasta jooksul
teinud ulmehüppelise arengu,
millist keegi meist
ei osanud uneski ette näha…
Eks igaüks ise teab,
kuidas tema riukalikult salakaval rebasepilk,
püüab piiluda
tuhmide tulevikukardinate vahele-
üks silm varjamiseks kinni.
Ja see on hea!
See on väga hea!
Kohmetus ja väikene hirm...ma mõtlen...
Võib ju üks jalg,
kindluse mõttes,
vanaema soomekelgule toetatult
liuelda uutele lumedele.
Võib ju otsida tuge,
et kindlam oleks edasi asuda...
30 aasta pärast
kooli tänasel kujul
enam eksisteerida ei saa-
see on kindel.
Juba 5 järgmise aasta jooksul
väheneb paberiõpe
olematule tasemele.
Enam ei kirjutata niiväga vihikusse,
pole tarvis õpikuid ega töövikikuid.
Igal lapsel on nutikas taskuseade,
millega saab kontrolltöid teha,
harjutusi lahendada, lugeda.
Tundub uskumatu?
Juba täna leidub koole,
kes niimoodi toimivad-
ja edukalt.
Kõik on juba ministrihärradel läbi mõeldud-
koolihariduse reform -
moodne sõna…

Kas tulevikus oskab keegi veel
midagi päriselt oma kätega luua?
Ma mõtlen reaalsuses,
mitte virtuaalsuses…
Maalida?
Luuletada?
Kududa?
Ilma nutiseadmeta…
Kes julgeb edasi mõelda
tulevikukoolile-
see mõelgu…
Kindlasti on arenemine vajalik ja hea,
sest muidu elaksime me ikka veel puu otsas…
Mina elan pigem hetkes-
kõnnin veel kohisevas kõrges kaasikus-
käes vihik ja pliiats…
Kuulan linnulaulu…
Nad koguvad parve, kas te teate?
Vaadake!
Tõstke oma silmad telefonilt ülesse…
Ja vaadake…
Meil on veel mida vaadata.
Betoon ja metall
ei ole veel jõudnud
kogu ümbrust
oma hallusesse mähkida….