pilgud peatusid meil kahel.
Aeg see seiskununa näis...
ohkas saal, mis rahvast täis.
Läbi muusika, siis meis...
tasa algas lembereis.
Keerles valss nii üle saali-
vaadeldi kui elus maali.
Liigutused õrnad, malbed...
mõtted puhtad - sõnad valged.
Pilgust sädemeid meil lõi-
hingematvat hellust tõi.
Õnnetunne põksus sees-
tormeldes seal eluvees...
Olla hetkes oli mahti
tantsiskleda tundeid lahti.
No comments:
Post a Comment