Verejanutu süda

Kõige vastikum
siin ilmas
on kadedus.
See, on see,
mis alati haiget teeb.
Kui sinu sõbranna
su õnne ei salli...
Pigem su vigu
ta põrgataks kui palli.

Suled ukse,
mis avatud oli...
Sellest sõprusest
loobuma ehk pead.
Jah-mõned tõesti
püüavad olla ka head.
Ennast võrdlema
alati ei pea!

Aga iial
teada ei või,
mis on tõde-
kes lihtsalt
naiselikult
kade õde...
Seepärast kindel
saan olla
vaid ühes...
Oma kallis,
mitmekülgses
mehes.

Tema ei punu võrke...
ega püüa mind lõksu.
Verejanutult mulle
alati oma südant
ta põksub.