Täiuslik ilmutis

Ilmud mu ette tühjusest-
halvates mu mõtlemisvõimet
oma sünkjas hallide silmadega,
milles laiub vetevoo sügavus.
Hüpnotiseerivalt kallutad pead-
sinu uduselt kerged
ning heledad juuksed
lendlevad joovastust tekitavalt
ümber su imeliselt ilusa näokese.
Sinu muie,
millele järgneb meelas naeratus-
paelub mind väga.
Ma vaatan sind...
ega ole võimeline oma pilguga
miskit muud siin ilmas
hetkel rohkem kaema.
Sa näid justkui ei kuuluks sa siia.
Ma neelan sind...
silmad täis häbi  ja hämmingut.
Ei...sa ei saa olle ehe ja tõeline.
Mitte selles maailmas,
kus mina elan...
Minu maailma jaoks
oleksid sa liialt habras.
Minu maailma jaoks
oleksid sa hukatuslikult
täiuslik ja kaunis.
See maailm ei oleks suuteline...
midagi nii ülimat ja pühalikku hoidma.
Mine-põgene veel, kuni saad!
Lahku enne, kui pahelisus
su oma räpaste kämmalde vahele haarab.