et ülesse joosta mäest.
Teha kõrgustes mõned pildid-
jätta välja sealt tarbetud sildid.
Püüad valgust ainumalt õiget.
Siluetti ja seeliku lõiget.
Pilvepiiri, et mahedust annaks...
emotsioone, mis edasi kannaks.
Puude krobedust katsuda palud-
minu hõljuvat olemust talud.
Iga hetke saad võlutult purki...
rõhutad häsi mu tahutud nurki.
Aeg jookseb, kui oleks tal rutt.
Üha valjeneb tuulekse nutt.
Viimasel hetkel saad parima võtte-
just sellise, mida kujutasid ette.
Mis kõrguisse viis-tõi ka alla.
Ööle kaissu endid täna ei kalla.
Uus päev toob veel kaunimad ajad...
lukust lahti teeb suletud majad.
No comments:
Post a Comment