et sa mind niimoodi
vihkad ja põlgad-
soovides mu surma...
Värvates seks mu enese riigi
reetlikke... sõdureid?
Ajad mind tentsikutega taga...
maskeeritult...kesk laadaplatsi,
millel orgia ja peomöll
lustlikult trallinud aovalgusest.
Ihud hammast mu kehale...
mille hüvanguks on õukonnahordid
pandud alandlikult teenima-
kavala naerupilke saatel otsid
võimalust atentaadikatseks.
Kuniks mu mehed on purjus...
ning möllavad, kaklevad...võitlevad
lihtsasti riides neidude eest-
ainsal vabaks antud tähtpäeval...
Mõtlen varjumise peale...
silitades rubiinidega kaetud pistoda-
kullast vööketil rippuvat-
keda veel...saaks siin usaldada?
Näen, kuis lihvid juba nuga...
irve saadad mu krooni poole...
Mõelda ei mõista nüüd enam muud,
kui pean jooksma...
nii kiirelt, kuis jaks-
haarates raskest siidseeliku kuhjast.
Viskun kõhuli sirmide taha,
uskudes, ehk ei heida sa alt...
Tera vilisebki õhus-
jääb pidama punutud korvi,
mis minu ja katte vahel-
see lööb kõikuma...
läheb raksatusega ümber-
narride maod...
roomavad susisedes anumatest välja.
Niuksudes... lamades mudas...
ei julge oma kehal liikuda lasta-
kindel ei ole, kuis saabub lõpp
või kas ongi juba see käes.
Miski vajub hooga mu turjale...
paanikaõud - ei enam ei hinga...
Tõstab mu klaasistunud pilku...
kaitsev...võõras vend-
mees, kes just keerleval köishobul...
end lõbusalt... hullates tundis.
Õhupuuduses ahmin...
satsid, kindadki räpased...
oma rüütli kaitsvas embuses-
uus vaenlane liikumas ihule.
Minestan...foobiast-
üks neist põgenikest...
on roomanud
alusseelikute...kihtide vahele-
kombates teed
ümber mu palja reie.
No comments:
Post a Comment