Ettepanek...

Laskusid mu ette...
põlvili...

Tõstsid mu
pluusi...

Surusid oma pea
vastu mu
paljast
kõhtu...
ning nuukstasid-
mere ääres.

Külm oli ja...
kõle...

Märja liiva sisse
vedasid sõrmega...
südame...

Paljad...porised
jalad...
heledate pükste sees...
värisesid.

Võtsid taskust...
karbi...

Ohhh...Jumal...

" Kas sa...
oleksid minu...
ja ainult minu?"

Sinu suured...
tinahallid-
pisarniisked
silmad...
helkisid
hommikupäikeses...
Seekord...
ütlesin sulle...
...EI.

Jooksin minema...

Kadriorgu.

Kuidas sinna jõudsin-
ei mäleta.

Miks?

Ei oska ütelda...

Vist ei olnud...
valmis veel...
uskuma-
siiras olla võiks...
sinu mõte...

Kartsin...
jääda siiski-
üksinda...

Meie lapsega,
kes ennast...
varsti minus...
liigutama hakkab.

Ma tantsiksin...
meie pisikesega...
vee ääres-
naerdes...
Süda liigutusest...
klaashabras...

Sa võiksid ju...
hoida tal...
teisest käest...

Sõrmus sõrmes...

Kui saaksin...
kindel olla-
sa ei teinud seda...
ainult...
tema pärast.