Vines...

Ütled, et oled väsinud

kõrgustes lendamast... 

oled pööranud selja

unistustele ja õnnele-

ning üleöö
peab kõik muutuma...

Ei jää minuga hingama...

hommikukargust,

mis metsa kohal hõljub.

Vinet, mis meid pilvedel hõljutas

ega luba mul hoida oma käest...

joosta joovastuses 

su soojades jalajälgedes...

naerda valgete linade all,

mille vahel...
meie sääred libisesid.

Väriseval häälel lisad...

et ma olen ainus inimene,

kes on pannud sind unustama-

ainus, kelle kõrval
sa ei mõtelnud...

ei mõtelnud mitte midagi...