Unekoer

Unest ärganuna
vaatan taevasse-
helehalli...
pilvisesse.
Päikesepaistet
veel ei ole...
hommikuvalguses.

Kardinad jutustavad...
õuestoimuvast.
Avan rõduukse.
Teen oma esimesed
arglikud sammud...
tänasesse...
olevikku.

Peas lendlevad
mõtted....
kaaslasest,
kes mulle haugatas...
pärnaõite lõhnas,
kui jooksime...

Kerin end
tihemini teki sisse...
kuulates...
linnulaulu asemel...
autodemürinat.

Paneelmaja...
hingab koos minuga
seda õhus hõljuvat
vihmakargust...
argisust...
linnatöisust...
inimsuminat...
kriitilist kiirust...

Ja siis ta tuleb
ning silitab ennast
vastu mu sääri...
pehme kasukaga.

Laskub mu varvastele-
soojendab ja...
paneb käpakese
üle koonu...

Minu sõber...
kutsikas,
kes mind saatis
öistes seiklustes...
rännakutes...
ekslemistes...

Kollane unekoer...
kaitsja ja sõber-
fantastiline võitleja...