Põlatud

Jah - sa oled süüdi!
Oledki ...tühine sitakäkk,
kes haugub alati valele poole.
Liputad saba rõõmsasti...
sõbralikele nägudele,
kes ei ähvardaks kõrri karata,
kuid saad ikkagi...peksa...
Mind sa ju ei märka!

Rihma vali naer
laksub turjal...
Mitte vaid enese-
ka laste...
poegade puhastel peadel.
Nemadki on sinu läbi
mustaks saanud.
Vihatud ning alandatud...

Tahtsid õunu?
Näh-võta!
Need mädanenud
ja ussitanud,
mida keegi teine ei taha.
Rohkem pole te väärt-
põlatud pere-värdjaid.
Mis sest, et te olete...
inimveri....
ja sina minu igatsus...

Sa oled hale!
Mida sa tönnid?
Kurat! Sul oli kõik olemas.
Ma pakkusin sulle ELU...
Ikka sa nutsid.
Ulgusid oma nooruse mööda.
Kuidas on võimalik,
et mitte kunagi
pole sa soovind...
mind armastada?

Pöörasid mulle selja.
Jamasid...kekutasid.
Ei pidanud enesele vääriliseks.
Nüüd võta vastu viha,
mida ma su peale valan.
Karju maas!
Ilus tüdruk...raisk!
Koos oma vaimulastega,
keda mulle...
vaja ei ole.
Keda ma pole iialgi soovinud.
Mitte nii...
nagu sa nad said.
Kellegi teisega....!!!!
Sa oled hale vaatepilt.
Jääd mulle elu lõpuni võlgu!
Ka siis, kui kogu oma
näruse raha minule tooksid.
Ma ei taha su mammonat...
tahtsin sind!

Enam ei hooli...
sa oled räpane.
Kuradi krõhva - lirva...
Nüüd ei taha sind
enam kunagi keegi....
Peale seda,
kui olen sinuga lõpetanud.
Ha-ha-ha-ha-haaaaa....!
Tulge vaadake-
neid armetuid,
kes siin halavad...valust.

Neil pole kedagi!
Kohta, kuhu minna.
Kus....äragata.
Mida putsi sa oma lastele
oled kaela tõmmanud?
Oma lastele...just...
mitte meie omadele,
keda mina soovisin.
Ka sinu surmast ei piiskas,
et meile tasuda...
hädine hoor.

Ärkasin....
Läbi seina kostus
naabrite äratuskell.
Nii vettinud padjal...
higise öösärgiga...
ning segamini voodis
ei ole ma veel...
varem ärganud.