Printsess Lunale...
läbi kirjasulgede-
sellel hommikutunnil.
Andsime näo
uuele luulelapsele,
kes meid kõrgelt
ülevalt tõlgiks.
Tooks sõnad
tasaselt...
kuivanud huulile...
hetkisse, mida kribame.
Hõbeda värviga
valaks meid üle,
tõestades...
" Tekstid te elate..."
Nüüd ta siis hingab
ja loob ja laulab...
nutab ning naerab
koos meiega.
Ootab hetke,
mil langeks otsus...
jääda saab-
või peab minema.
No comments:
Post a Comment