Vaiki...kui saad

Ma panen
käed kõrvadele,
surun silmad kinni...
ei suuda kuulata...
ei taha vaadata.
Vaiki...kui saad-
palun vaiki.
Seekord on sõnadel
hävitavam mõju,
kui vaikusel.
Seekord on valgusel
valusam lugu,
kui pimedusel.
Sa ütled,
et minu jaoks
ei ole sinus
enam ruumi.
Sa ütled,
et koosolemise aeg
sai ümber.
Sa ütled,
et sa vajad nüüd
minu mõistmist.
Ma näen,
et sinu silmis
niutsub
seesama koerake,
kes mulle
igatsevalt ja ootavalt
alati vastu jooksis.
Ma näen,
et su suunurgad
värisevad
ja kurbusekurdudes
näub kiisuke...
sellsamal häälel
mil öösiti,
kui mulle...
kaissu pugesid.
Ma näen,
et su käekesed
kõhklevad ebalevalt...
ning sõrmede vahel
heliseb kallistuste,
silituste kaunis viis...
see valss,
mis meid sellesse hetke...
tantsutas.
Ma panen
käed kõrvadele,
surun silmad kinni...
ei suuda kuulata...
ei taha vaadata.
Vaiki...kui saad-
palun vaiki.
Seekord on sõnadel
hävitavam mõju,
kui vaikusel.
Seekord on valgusel
valusam lugu,
kui pimedusel.