mis minul öelda on!
Ma olen piisavlt
põlenud ja põdenud...
nüüd on aeg,
et ka mina saaksin
oma vajadusi rahuldada.
Vaata ja imesta,
kuidas kõik minna võib!
Sa oled paljutki
varjanud ja salanud...
praegu on hetk,
mil võiksid lubada
avameelselt rääkida.
Oota ja kannata,
kuni leian õigeid sõnu!
Oma tunnete jaoks,
sest ma ei taha lõhkuda...
viimsetki habrast jääd,
mis mälestuste vahel
sulanud veena voolaks.
Nüüd istu ja kuula,
milline meloodia mängib!
Ma olen igatsenud,
oodanud ja nutnud...
nüüd on hetk,
et ka mina saaksin
oma unistusi elada.
No comments:
Post a Comment