Tüdrukud omavahel...

Kuule...
ma tahan sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Vaadata sama pilguga
maailma peale
ning lausuda:
" Ma tean kõigest...kõike."
Näha sama graatsiline,
väljapeetud ning...
daamilik välja.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Kanda vaid kleite ning kübaraid.
Sääda igal hommikul juukseid.
Lõhnastda end ka kaevule minekuks,
sest iial ei või teada,
kes just parasjagu ennast
külla võis asutama hakata.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Ulatada oma lahke käekese
alati sõrmed koos ja
küüned viilitud.
Puhtad ja hoolitsetud...
sageli valgetes pikkades kinnastes.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Tantsida läbi elu...
nõtkel sammul ja keerelda-
alati pea püsti ja õlad hoitud...
selg sirge ning varbad väljapoole.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Rääkida maheda, mahlase häälega.
Intonatsioon ja tämber
alati hoolikalt valitud.
Sõnavara viks ja viisakas...
lauseehitus kui luuleraamatus.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Anda endast just nii palju, kui vaja
ning mitte iialgi...
lasta enesele liiga teha.
Võluva konkreetsusega osata
öelda " EI!"

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan.
Naeratada lastele ja olla eeskujuks.
Kuningannaliku välimusega...
lauldes kannatavatele sõduritele...
ja näljastele trööstilaulu.
Silitades päid, mis minu leebust
on juba ammugi oodanud.

Kuule...
ma tahaksin sinu moodi olla,
kui ma suureks kasvan...
Iida Rosalie...vanavanaemakene,
kes sa püüdsid minusse kõik
mõisaaegsed väärtused kirjutada,
mida ma endas kannan...
lubades mitte ilmaski...
neile selga pöörata.

Austusest ja armastusest
Sinu vastu...
mu suurim õpetajanna...
eeskuju...filosoof,
kes sa mind puude otsa ronima keelitasid
ning panid klaverit mängima.
Tegid mulle patsid pähe
ja sättisid kleidikese satse.
Sundisid istuma igal hetkel
püüdlikult põlved koos
ning rüht hoitud.

See kuidas ma söön, joon ja mida...
see kõik on sinult...
kulla vaarema.
Väikene sõrm elegantselt püsti...
juba kolmandast eluaastast...
noa ja kahvliga.

Minu balletitantsija jalad,
on küll juba tänaseks...
pisut valutavad
ja teevad hommikuti
hirmuäratavat...
katkiminemise häält,
aga sa andsid endast kõik...
suurima võimaliku panuse
minu kujunemisse.

Kuule...
Ma olengi sinu moodi.
Nüüd, kus ma suureks olen kasvanud.
NAINE suurte tähtedega.
Just nii nagu sa soovisid.
Ja ma olen õnnelik,
mis sest, et tänases ühiskonnas...
tunduda võin pentsikult klants.