Ärev igatsus

Ma olin sõnades
vist liialt vaikne-
nüüd kahetsen,
sest oleks tahtnud veel...

Jäi ütlemata umbes
sada tähtsat rida-
sul lasin päris
üksi kõnelda.

Ei julgenud siis loota
kuskilt tõde...
kõik üleliigse veini
kraesse lõin.

Nüüd narril kombel
nutan sind ma taga-
kõik väriseb
ja katki kisub sees...

Su pead veel hoida
tahaksin nii väga...
Sind silitaks ning
võtaks prillid eest.

Küll rõkkaksin-
kui küsiksid ka täna...
" Kas räägikisme
mõttesuudlusest?"

Jah-ilmselt tuleksin
ma seekord kaasa-
sa oled niikuinii,
kui puuk mu sees...

Meid ootaks sinu
ärevpime tuba-
ning palju rohkem
ausaid vastuseid.