Mälestustemets

Igaühel meist
on oma
mälestustemets,
milles me elame.
Need kõik on erinevad...
Minu omas
on kasvamas palju
eriliiki taimi.
Kõrgemaid ja
madalamaid puid,
põõsaid ning puhmaid...
Samblaid ja samblikke,
lilli, metsmarju, raviürte...
Temas lendab
palju mõttelinde,
kelle unistustest tiivad
helisevad merekohinast
ning kullast nokkadest
kõlab sinist tulevikuviisi...
Selles koosluses
on muidugi ka-
mürkmadusid
ja kiskjaid...
Mõni suurem-ohtlikum...
teine salakavalam.
Kuid selles...
minu mälestustemetsas,
mis liigirohkusest haljendab-
on minu põnev KODU.
Minu rahul meel...
ja teadmine-
ma ei ole igav männik.