Ebaleid

Toonud mul taevast alla
või üksainus väike täht-
nii kuis lubasid...
enne kui sinu kiilalt pealaelt
peegelduma hakkas
minu tuhmund silm.

Sa nööbid lahti
minu siidist pluusi-
mu unistused
rebid seljast alatult.
Soovisin ju armurahus
vaikselt kasvada...

Sul kiire on mind
enda omaks püüda-
ja teed, kui mälu
oleks järsku läind...

Sa istud rahus täna-
kimud oma suitsu...
mu  täpiline seelik
sinu jalge all.

Ei jookse vist sa
enam tuhatnelja
ega rabele,
et täita iga soov?

Nad ihalevalt
seisma jäävad
igavesti sinna-
või nopitakse enne teistele...

Ma usun ikka-
leidub ka veel...
romantikuid-
vaid sina oled minu ebaleid.