kõlab kitarrikeeltel
mänguline õnneviis-
rahul ja malbe...
valmis hüppama,
roomama, lendama...
üle iga takistuse.
Kõrb-punane liiv
kumiseb senimaani lugu
mi-noodist do-ni,
sest ta mäletab
meie jalajälgi oma pinnal,
mis kõndisid teda silitades
ja hullutavalt keerutades...
peitsid üksteist salamisi ning
ajasid naerdes taga...
Liiva-tormistel silmadel
näeb kaugusse kibedalt,
kuid isegi kinnisilmi
oskasime teineteiseni jõuda,
kui me mängiksime
meile tuttavat meloodiat.
Seda sama...
mi-noodist do-ni-
seal punase kuristikulõhe äärel
oma kitarrikeeltel,
sest see on meie
mänguline õnneviis.
Me oleme rahul ja malbed
valmis hüppama,
roomama, lendama
üle igast takistusest.
No comments:
Post a Comment