mu vastu istuma...
Mul naeratab su
pisut mossis suu...
Pea paned kätele
ja piilud mulle otsa-
su silmist kavalust,
näen läbi prillide :)
Ma tõusen-
tulen sulle sülle...
ning õla vastu
toetan oma näo.
Koos vaatame
siis kaua aknast välja-
kuis kitsed võsas
ringi jooksevad...
ja puud on kümnes
rohelises värvis
ning õisi on-
nii kollane kõik näib...
Su käe ma mõtlen
peagi enda ümber.
Ning hingeõhu,
mis hellalt kõditaks.
Ja hommikuse
kirsipiibu lõhna...
ning jalad,
mis veel öösest väriseks.
Nii hoian sind
ma mõtteis enda ligi-
ei ole üksi...
enam eales ilma peal.
No comments:
Post a Comment