mida vaja,
et olla õnnelikud.
Meie ise...
See on peamine!
Keegi teine ei saa meie eest
olla rõõmus.
Meil võivad olla veel...
sõbrad,
meie lootused,
unistused,
armastus ja...
Jah...kui meil on ka armastus,
siis saame rääkida
eriliselt teistsugusest õnnest.
Siis on see miskit,
mis meid ühendab.
See on see, mis mind
sinu jaoks,
teistest naiste kõrval,
eriliseks teeb...
See on see, mispärast
ma ja sa
on nüüd hinges meie...
ja mitte keegi ei saa
enam sinna vahele.
Jah...kõrvale küll,
kui nii peaks juhtuma,
kuid mitte meie vahele,
sest seal ei ole
lihtsalt rohkem ruumi.
"Saab, mis saab," ütled sina
" aga, kui meil on kunagi lapsed,
siis peavad nad tohtima
heinamaadel joosta,
sest see on elu...
ja seal on kõik võimalik.
Näe...linavästrik, kallis...Motacilla alba."
Vaatan sind enda kõrval
ning mõistan, et see,
mis kahest inimesest
teeb ühe hingava terviku...
ei ole mitte kellegi teise ütelda
või defineerida...
see on meie mäng...
selles loevad ainult meie reeglid...
Ja just see ongi see,
mis meie vahel teisiti on.
Meil on ausus,
lugupidamine,
hellus,
ihaldamine ning ...
vaikus.
Vaikus,
mida lõpuks
tunneme enda sees.....
ja me saame südamest öelda:
"Tuleb, mis tuleb
ja läeb... kuis läeb...
me oleme kohal
selles elus...
teineteise jaoks...
just sellisena nagu me oleme.
No comments:
Post a Comment