imetlusega ulatad mulle oma käed.
Liigun sirgelt sinu poole-
kuigi baar on täis ka teisi toole.
Jään seisma otse su ette-
viskun tundmatus kohas vette...
Nii seisame-vaatame silma...
jääme taustal toimuvast ilma.
Sinust õhkub unelvaid varje...
võidad sala mu südame karje.
Nüüd põimid end minu ümber-
veel ei teagi, kuis kõlab mu tämber.
Sooviksime mõista ja hingest lugeda
ihkaks üksteise sissegi pugeda...
Lõputult seista nii kas me võime-
kuna teineteist tummaks lõime?
No comments:
Post a Comment