Hüvastijätt

Jäi puudu nutt
ja lahkumine...
See viipamine-
perrooni serva pealt.
Sa läksid üksinda
ei hoolind must,
kel vaja oli
seda-
hüvastijättu...
ja neid pisaraid.
See taevasinas
kraaviperv,
kus õitsid meelespead...
sind saatis koduteele
seekordki...
minuta.

Sa vajad nõnda palju
...vaikust...rahu...
mul tunne on
kui vabalangeksin...
kiirrongi katuselt,
mis  kihutamas
läbi elu-
pea udumõtteid,
ängi, valu  täis...
Kuid pidureid
mul sinu jaoks ei ole...
ei saa neid
hoobilt tõmmata...
ka siis,
kui sooviksin.
Mu armas, kallis...
mõtteabikaas.